Soola koostis

Sool koosneb naatriumist (40%) ja kloorist (60%), millest ka tema teaduslik nimetus naatriumkloriid. Naatriumkloriid on eluks vajalik aine – enamik kudesid sisaldab suuremal või vähemal määral soola. See on tähtsaim leelismetalli ühend, mida rahvapäraselt tuntakse ka keedusoola nime all. Looduses leidub naatriumkloriidi põhiliselt lahustatuna merevees (keskmiselt 2,5 %), soolajärvedes (Surnumeres 20 %) ning tahke kivisoolana ehk haliidina, mille lademed on tekkinud kunagiste merelahtede või soolajärvede kuivamisel. Kui aurustada merevett, siis saadakse soolade segu, milles naariumkloriidi on 77,8 %. Keskmine merevee soolasisaldus on 35g/l. Kõige soolasem veekogu Maal on Surnumeri, mille soolade keskmine kontsentratsioon on 240 g/l.

Soola moodustavad lõhnatud teravamaitselised soolakristallid on sõmerad ja lahustuvad vees.

Molaarmass: 58.44 g/mol

Tihedus: 2.16 g/cm3

Sulamistemperatuur: 801 °C

Keemistemperatuur: 1465 °C

Erinevad värvused

Kuigi maarjamaalase kööki jõuab sool enamasti kas härrandlikult lumivalgena või maamehelikult hallina, on soola värvigamma võrratult palju laiem. Soolale annavad erinevaid värvivarjundeid merevees leidunud mineraalid, vetikad või muu floora ja fauna, mis võivad värvida soolakristallid punakaks, roosaks, oranžiks, pruuniks, halliks või koguni kirjuks.

Soola leidumine ja tootmine

Soola leidub:

• merevees
• soolajärvedes
• iidsete veekogude põhjas
• paljudes leiukohtades kõikidel mandritel (v.a. Antarktika)

Soola varud on praktiliselt piiramatud, seega pole soolapuudust inimkonnal karta.

Soola toodetakse:

• kaevandades
• looduslikku vett külmutades ja aurutades
• vees lahustamise, pumpamise ja keetmise teel