Sool ja tervis

Sool ja tervis

Sool laekub organismi kolmel viisil:

  • 1/3 naturaalsete toiduainetega (kartul, liha jt)
  • 1/3 töödeldud toiduainetega (leib, vorst jt)
  • 1/3 toiduvalmistamisel (supid, praed jt) või valmistoidule lisatud soola kaudu

Soola kasulik toime

Soolas olev naatrium on organismile vajalik, sest ta on:

  • rakuvälise vedeliku põhikatioon, osmootse rõhu regulaator neis lahustes
  • vee hulga reguleerija kudedes
  • vererõhu mõjutaja
  • vajalik happe-leelise tasakaalu reguleerimiseks
  • oluline närvisüsteemi töös närviimpulsside edasikandmisel

Seega kehtib keedusoola tarbimisel tasakaalu põhimõte: mitte liiga palju ega ka mitte liiga vähe. Soola vajalik kogus oleneb inimese kehakaalust, füüsilise töö raskusastmest, vanusest, tervislikust seisukorrast jne. Keskmise inimese jaoks peetakse füsioloogiliseks vajaduseks 3-5 grammi soola ööpäevas.

Sool ei ole mitte ainult asendamatu toidulisand, vaid ka hea kodune ning käepärane abiline erinevate toimingute juures. Sool aitab mitmete kergemate tervishädade puhul, lihtsustab majapidamistöid ja on ka heaks abiliseks köögis.

Soola kahjulikkus tervisele

Inimese organism vajab ööpäevas umbes 3-5 g keedusoola ja see kogus sisaldub looduslikul kujul juba toiduainetes. See sool, mis toidule lisatakse, on tegelikult kõik liigne. Keedusoolas on kahjulik just naatrium, seepärast peetakse silmas just naatriumi kahjulikke kõrvalmõjusid.

Liigne soola tarbimine põhjustab:

  • kõrgvererõhutõbe
  • osteporoosi
  • ajuhalvatust
  • südameinfarkti
  • turseid
  • astma halvenemist
  • neerude puudulikkust
  • maovähki

Kuidas vähendada soola tarbimist?

Loe toote pakendilt soolasisaldust. Eelista tooteid, milles on vähem soola. Keskmine inimene on harjunud soola liigtarbimisega, seega tuleks vähenda soola hulka vähehaaval.

  • Või, margariin, või- ja taimeõli segud – kuni 0,1%; juust ja leib – kuni 0,7%; vorst jm lihatooted – kuni 1,2%. Viilust (30 g) soolasest (kuni 1,3% soola) rukkileivast või saiast saab 0,4 g soola. Viis viilu annavad 2 g soola ehk 40% päevasest soolanormist.
  • Vorstid on suure soolasisaldusega siis, kui neis on soola üle 1,8%. Näiteks neljast viinerist (140 g) saab u 2,5 g soola.
  • Vähesoolased juustud (kuni 0,7%) on tavaliselt ka väherasvased. Rohkem on saada juustu, mille soolasisaldus on üle 1,4%. Kahest viilust soolasest juustust (25 g) saab 0,4 g soola.
  • Kalast võiks eelistada värsket. Suitsu- ja soolakala ning konservid sisaldavad rohkesti soola.
  • Soolased kartulikrõpsud ja soolapähklid võiks toidusedelist välja jätta.
  • Enamik toite maitseb hästi ka vähese soola või oskuslikult soolata valmistamisel. Maitset saab anda ürtide, soolata maitseainete ja tugevamaitseliste köögiviljadega, näiteks tomati, paprika, sibula, küüslaugu, selleri, pastinaagiga. Hea maitsestaja on sidrunimahl, soolata sidrunipipar ja veiniäädikas.
  • Ära lisa pasta ja riisi keeduvette soola. Samuti võib kokaraamatu retseptis antud soolakogust ligi poole võrra vähendada.
  • Kasuta tavalise keedusoola asemel mineraalsoola – näiteks südamesõbralikku pansoola, milles on vähem naatriumi. Jodeeritud soola eeliseks on jood, mille puudus ohustab kilpnääret – naatriumkloriidi hulka pole selles tavaliselt vähendatud.
  • Eelista konserveerimisele sügavkülmutamist.
  • Tea, et naatriumi ülemäärane kogus toidus on ohtlikum siis, kui sellega kaasneb vähene kaaliumihulk toidus. Heaks kaaliumiallikaks on puu- ja juurviljad.
  • Väldi toidukontsentraate, puljongikuubikuid, oliive, ketšupit.
  • Vahepaladeks vali puu- ja köögiviljad alternatiivina soolastele suupistetele.
  • Salatite valmistamisel kasuta õli või mahla, sest salatikastmetes on tavaliselt palju soola.

Harjumine magedama toiduga toimub kiiresti. Soola tarbimise mõistlik vähendamine ei ole tervisele ohtlik. Keedusoola, sisuliselt naatriumi ja kloori puudust ei pea tasakaalustatud segatoitu tarbivad inimesed kartma.